KINNITATUD
rektori 04.09.2009
käskkirja nr 144

ÕPPETOETUSTE JUHEND 2009/2010. ÕPPEAASTAKS

1. ÕPPETOETUSTE LIIGID JA TAOTLEMINE

1.1. Õppetoetuste liigid on põhitoetus, täiendav toetus ja doktoranditoetus.

1.2. Üliõpilasel, v.a doktorandil on õigus taotleda põhitoetust, kui ta:

1.2.1 on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

1.2.2. omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti;

1.2.3. õpib õppekaval täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust või on enne 2003/04 õppeaastat õppesse vastuvõetud ja õpib õppekaval statsionaarses õppevormis ega ole ületanud õppekava nominaalkestust.

1.3. Üliõpilasel v.a doktorandil on õigus taotleda täiendavat toetust, kui ta:

1.3.1. vastab punktis 1.2 toodud põhitoetuse taotlemise nõuetele ja

1.3.2. elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub TTÜ või TTÜ asutus.

1.4. Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust, kui ta:

1.4.1. on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

1.4.2. õpib doktoriõppes täiskoormusega või juhul, kui see on kokku lepitud riikliku koolitustellimuse lepingus, osakoormusega;

1.4.3. õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, kui riikliku koolitustellimuse lepingus ei ole kokku lepitud teisiti;

1.4.4. ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

1.4.5. on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant ja õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal.

1.5. Üliõpilasel, v.a. doktorandil, on õigus taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust eritoetuse fondist, kui tal on raskusi õpingute jätkamisega ilma õppetoetuseta. Põhi- ja täiendavat toetust eritoetuse fondist võivad taotleda ka need üliõpilased, kes ei vasta käesoleva juhendi punktides 1.2.2-1.2.3 toodud nõuetele. Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust eritoetuse fondist, kui ta ei vasta punktides 1.4.2 ja 1.4.3 toodud nõuetele.

1.6. Õppetoetusi ei saa taotleda üliõpilased esimesel õppesemestril, v.a doktorandid, ja akadeemilisel puhkusel olevad üliõpilased. Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel ajal, mil ta saab õppetoetust välisriigi valitsuselt, rahvusvaheliselt või valitsustevaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt.

1.7. Põhitoetust, täiendavat toetust ja doktoranditoetust, sh eritoetuste fondist taotletakse elektroonselt infosüsteemis oleva vormi alusel. Eritoetuse fondist toetuse taotlemisel esitab taotleja lisaks paberkandjal teaduskonna dekanaati/asutuse õppeosakonda täiendavaid dokumente, mis näitavad taotluse motiveeritust.

1.8. Üliõpilasel v.a doktorandil on õigus taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris vastava kuu viimase kuupäevani, esimese aasta üliõpilastel üks kord õppeaastas – veebruaris kuu viimase kuupäevani. Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust 12 kalendrikuuks või juhul, kui tema õppekava nominaalkestus lõpeb kalendriaasta keskel, vastavaks arvuks õppekuudeks, üks kord õppeaastas – septembris kuu viimase kuupäevani.

2. ÕPPETOETUSTE MÄÄRAMINE

2.1. Õppetoetuste määramiseks moodustab dekaan/asutuse direktor komisjonid (doktorantidele õppekavati), kaasates üliõpilaskonna esindajaid.

2.2. Toetusi määratakse kaks korda õppeaastas – septembris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. oktoobriks ja veebruaris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. märtsiks samal aastal – komisjoni otsuse alusel õppetöö korraldusega. Eritoetuse fondist toetuste määramine võib toimuda täiendavalt kuni 23-nda kuupäevani oktoobri ja märtsikuu jooksul. Korraldus vormistatakse dekanaadis/asutuses.

2.3. Põhitoetuse saamiseks taotluse esitanud ja punktis 1.2 toodud nõuetele vastavate bakalaureuseõppe, rakenduskõrgharidusõppe, inseneriõppe ja magistriõppe üliõpilaste kohta koostatakse infosüsteemi abil dekanaadis/asutuses põhitoetuse määramiseks paremusjärjestused õppekavati, lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist. Semestris täitmisele kuuluvaks õppemahuks on 30 EAP. Erinevate aastate üliõpilaste kohta koostatakse ühine paremusjärjestus. Arvestatakse ainult sooritusi pärast viimast üliõpilaseks immatrikuleerimist kevadsemestril õppetoetuste määramisel kuni eelmise semestri viimase päevani või sügissemestril õppetoetuste määramisel kuni eelmise õppeaasta viimase päevani. Õppemahu 100-protsendiliselt või enam täitnud üliõpilased loetakse toetuse määramise paremusjärjestuses võrdseks. Põhitoetuse taotlejad lülitatakse paremusjärjestusse ainult juhul, kui nende kogu õppeaja kaalutud keskhinne on vähemalt 2,0. Ühisõppekava korral koostatakse paremusjärjestused kõikide vastavalt käesoleva juhendi punkti 1.3. sätestatud tingimustele vastavate ja ühisõppekaval õppivate üliõpilaste kohta ühiselt.

2.4. Kui õppemahu täitmise protsendi alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel üliõpilasel võrdsed tulemused, eelistatakse esimeses järjekorras taotlejat, kellel on kõrgem kaalutud keskhinne, teises järjekorras õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi saavutanud, ühiskondlikult aktiivset või erialastel konkurssidel edukalt osalenud taotlejat ning kolmandas järjekorras taotlejat, kelle sissetulekud taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad. Paremusjärjestuse koostamiseks võib komisjon nõuda üliõpilastelt dokumente, mis tõendavad silmapaistvaid tulemusi õppevaldkonnas, ühiskondlikku aktiivsust, edukat osalemist erialastel konkurssidel ja eelmise aasta sissetulekuid.

2.5. Täiendav toetus määratakse paremusjärjestuse alusel, mis on koostatud samadel põhimõtetel põhitoetuse määramise paremusjärjestusega, arvestades punktis 1.3 toodud nõudeid. Üliõpilase andmete puudumisel Eesti rahvastikuregistris täiendavat toetust ei määrata.

2.6. Doktoranditoetus määratakse doktoranditoetuse saamiseks taotluse esitanud ja punktis 1.4 toodud nõuetele vastavatele doktorantidele 10. oktoobriks.

2.7. Toetuste määramise paremusjärjestusi ei avalikustata.

2.8. Põhi- ja täiendav toetus määratakse semestriks (viieks õppekuuks), doktoranditoetus määratakse 12 kuuks.

2.9. Toetused eritoetuse fondist määratakse vastava taotluse esitanuile, arvestades toetuse taotlejate põhjendusi ja dokumente ning eritoetuse fondi suurust.

3. ÕPPETOETUSTE MAKSMINE, MAKSMISE PEATAMINE VÕI LÕPETAMINE JA TAGASINÕUDMINE

3.1. Õppetoetus makstakse igal õppekuul 26. kuupäevaks, v.a septembrikuu toetus, mis makstakse oktoobris ja veebruarikuu toetus, mis makstakse märtsis. Doktoranditoetust makstakse igal kalendrikuul vastava kalendrikuu eest, v.a. septembrikuu toetus, mis makstakse oktoobris.

3.2. Õppetoetus kantakse toetuse määramise korralduse alusel raamatupidamise ja eelarve osakonnas üliõpilase poolt toetuse taotluses näidatud arvelduskontole.

3.3 Pärast õppetoetuse määramist tervislikel põhjustel, EV kaitsejõududes teenimiseks või lapse hooldamiseks akadeemilisele puhkusele siirdumisel peatatakse üliõpilasele õppetoetuse maksmine ja jätkatakse seda väljamaksmata jäänud mahus järgmisel õppetööst osavõtu semestril, mil üliõpilane ei saa taotleda uuesti õppetoetust.

3.4 Kui tuvastatakse, et üliõpilane ei vastanud õppetoetuse taotlemisel õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud vastava õppetoetuse saamise tingimustele ja ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele mittevastamisest teadlik, lõpetatakse üliõpilasele õppetoetuse maksmine viivitamatult ja üliõpilane kaotab õiguse saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal.

3.5 Kui üliõpilane muudab pärast õppetoetuse taotluse esitamist elukohta ja kaotab selle tulemusena täiendava toetuse saamise õiguse, peab ta teatama dekanaati/asutusse elukoha muutmisest kümne päeva jooksul alates elukoha muutmise vormistamisest kohalikus omavalitsuses. Üliõpilasele lõpetatakse täiendava toetuse maksmine. Kui tuvastatakse, et üliõpilane ei ole kümne päeva jooksul alates elukoha muutmise vormistamisest, mille tagajärjel ta kaotab täiendava toetuse saamise õiguse, teatanud sellest dekanaati/asutusse, lõpetatakse üliõpilasele õppetoetuste maksmine ja üliõpilane kaotab õiguse saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal.

3.6 TTÜ-l on õigus nõuda üliõpilaselt tagasi väljamakstud õppetoetus kuude eest, mil üliõpilasel ei olnud tulenevalt seadusest ja käesolevast juhendist õigust toetust saada, ning määrata see uuele üliõpilasele vastavalt paremusjärjestusele.

3.7 Kui üliõpilasele määratakse õppetoetus ekslikult TTÜ-st tingitud põhjustel, on eksituse ilmnemisel TTÜ-l õigus õppetoetuse maksmine üliõpilasele lõpetada.

3.8 Taotlejate poolt esitatud elukoha andmeid Eesti rahvastikuregistris kontrollib õppeosakond.

4. ÕPPETOETUSTE FONDID JA TOETUSTE SUURUSED

4.1 TTÜ raamatupidamise ja eelarve osakonnad jagab õppetoetuse fondid, välja arvatud doktoranditoetuse fondi, proportsionaalselt nende õppekavade vahel, millel on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti –vastavalt riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade arvule.

4.2 Doktoranditoetuse fond eraldatakse ülikoolile riikliku koolitustellimuse alusel eraldatavate vahendite hulgast.

4.3 Eritoetuse fondi moodustamiseks teeb teaduskond/asutus enne õppetoetuste määramise tähtaega (vastavalt 10. oktoobriks sügissemestril ja 10. märtsiks kevadsemestril) raamatupidamise ja eelarve osakonnale ettepaneku, milles näitab, mitu protsenti talle eraldatavast põhitoetuse ja täiendava toetuse fondidest tuleb suunata eritoetuse fondi teaduskonna/asutuse ossa.

4.4 Õppeosakond esitab raamatupidamise ja eelarve osakonnale üliõpilaste arvud õppekavati seisuga 1. oktoober ja 1. märts.

4.5 TTÜ võib kasutada kuni kolm protsenti põhitoetuse fondist õppetoetuste määramise ja maksmisega seotud kulude katteks.

4.6 Fondide jaotuse õppekavade vahel kinnitab rektor.

4.7 Põhi- ja täiendava toetuse fondidest üle jäänud vahendid suunatakse eritoetuse fondi.

5. LÕPPSÄTTED

5.1 Teaduskonnal/asutusel on kohustus kasutada talle eraldatud õppetoetuste vahendeid sihipäraselt.

5.2 Raamatupidamise ja eelarve osakond jälgib fondide kasutamist teaduskondades/asutustes ja esitab kord semestris teaduskondadele aruande fondide kasutamise kohta.

5.3. Käesolevat juhendit kohaldatakse ka ühisõppekavade puhul kui see on kokku lepitud koostöölepingus.

5.4. Kasutamata õppetoetuste jääk tagastatakse kalendriaasta lõpul riigile, kui see tuleneb sõlmitud lepingust.